|
Kuulsaim kõikidest keldi pealikest oli Brennus, kes piiras 387. aastal eKr Rooma linna. Sellest ajast on pärit väljend Vae Victis e. häda võidetuile. Konsul Camillus lõi aga Brennuse väed tagasi. Kui keldid olid kaotanud lootuse jääda pidama Põhja-Itaaliasse, okupeerisid nad Gallia lõunaosa ning olid alguses heades suhetes kreeklastega.
Kreeka linnad olid jõukad ning keldid üritasid neid vallutada. Massalia linn palus Roomat endale appi. Roomlased olid varem, 154. aastal eKr, kaitsnud keldi hõimude eest Antipolist. Rooma oli siis andnud Antipolisele iseseisva linna õigused.
Teist korda tuli roomlastel sekkuda keltide vastasesse võitlusesse lahingutes salieenide (praeguselt Belgia alalt pärit hõimude) vastu. Roomlaste võiduga keltide üle (Aix-En-Provence’ist põhjapoole jäävas osas) 125. aastal eKr algas roomlaste poolne Gallia lõunaosa vallutamine. Massalia ja Antipolis olid Rooma kaitse all - asutati Rooma provints (Provincia Romana), Provence'i eelkäija.
Narbonne’i provintsi (tänapäevase Provence'i) valitseja Caius Julius Caesar lõi tagasi 53.-52. aastal eKr toimunud germaanlaste invasiooni Galliasse (lahingus väejuht Vercingetorix’i vastu, kes oli varem olnud Caesari Gallia ratsaväe juht). 49. aastal eKr liikus Caesar üle Rubico jõe Rooma suunas, et linn vallutada, hüüdes alea iacta est (e. liisk on heidetud). Sellele 49. ja 48. aastal eKr järgnenud lahingutes Rooma konsuli Pompeiuse vastu saavutas Julius Caesar võidu. Kui Massalia linn toetas Pompeiust, siis Antipolis moodustas enne 50. aastat eKr liidu Caesariga.
Antipolisele tasuti Caesari toetamise eest heldelt, samal ajal kui Massalias algas langusperiood ja muuhulgas linn kaotas oma mereväe. |
