Rooma ajastul tekkinud kultuur hävis järk-järgult iga järjekordse vallutuse käigus.

Antiboul võitles aktiivselt kuni linna vallutasid 500. aasta paiku läänegoodid.

Alates 508. aastast vallutasid idagoodid, kes oli algselt Rooma liitlased, Provence'i. Seejärel taastati Rooma monastilised institutsioonid, kusjuures loodi mitmed mungakloostrid (nt klooster Antibes'i ja Cannes'i vahel asuval Lérinsi saarel).

Antiboul kaotas iseseisvuse.

Antiboulises algas kahe sajandi pikkune langusperiood, kusjuures minevikust jäi järgi palju, kuid kehvas olukorras olevaid mälestisi linna hiilgeaegadest. Kõige halvemad ajad olid aga veel ees.

Alates frangi legendaarse kuninga Merovechi võimulolekuajast valitsesid Lääne-Galliat Saali frangid, kes olid algul Rooma liitlased.

Antiboul oli mõnda aega frankide võimu all, muuhulgas sellel perioodil, kui Frangi riiki valitsesid nn laisad kuningad, millest kujunes linna jaoks järjekordne langusperiood. Samal ajal üritasid Saraceni hõimud vallutada Lõuna-Galliat ja 730. aastal toimusid St. Honorat' saare kloostris tapatalgud.

Provence'i krahv Charles Martel peatas Saraceni hõimud 732. aastal Poitieris. Sellegipoolest ei lakanud hõimu katsed linna vallutada.

Pärast nn laiskade kuningate (Merovingide suguvõsa) perioodi valitses Frangi riiki kuningas Karl Suur (Karolinide suguvõsa), kes vallutas impeeriumi lääneosa, sh Antibouli. Sellele järgnes linnas rahulikum periood.

Mõnda aega pärast Karl Suure valitsusperioodi, 855. aastal, sai Provence'ist autonoomne kuningriik.

Pärast Saracensi hõimude kaotust 960. aastal vabastas Provence'i krahv William II Mauri mäed (les Massif des Maures) Saracensi ülemvõimust. Lahingu kangelasest Rodoardist sai Antibouli lord.

Antiboul tõusis tuhast.

Normannide ja Saracensi hõimude poolt vallutatuna ja rüüstatuna läks Provence Burgundia ja hiljem, 1032. aastal, Saksa-Rooma riigi võimu alla.

1125. aastal sai Lääne-Provence'ist krahvkond ja Antiboulist kuninglike suguvõsade abielu teel Aragoni kuningriigi osa. Sellest ajast on pärit paljud kaitserajatised, nt Saraceni tornid Antibes'is.

Antiboulist sai tänu ristiretkedele oluline sadam ja kaubanduskeskus, mis muutis linna taas jõukaks.

Mõnda aega asus Antiboulis piiskopi palee, kuid hiljem viidi see Grasse'i.

1241.-1244. aastal haldasid linna kolm rahva valitud liitu. Periood oli linna jaoks edukas, sest liidud koos feodaalvalitsejatega hoidsid linna kindlalt oma kontrolli all. Mõne sajandi pärast sai Antiboulist Prantsuse linn ning ta nimetati ümber Antibes'iks.