ANTIPOLITANA KUI ROOMA PROTEKTORAAT


Tänu Caesarile andis Rooma Antipolisele (mõnede roomlaste jaoks Antipolitanale) protektoraadi staatuse. Antipolisest sai tänu Rooma luksuslikule elulaadile kiiresti rikas suurlinn, mis ulatus välja kuni Grasse'i ja Cannes'ini.


Linna suurust aitavad hinnata kaks linna veevarustuseks vajalikku akvedukti ja suurt hulka pealtvaatajaid mahutanud amfiteater, mis asus praeguse bussijaama kohapeal.

La Salis’ rannal asuvad linna soolavarud panid aluse linna merekaubandusele. Linnal oli isegi oma münditöökoda, kus valmistati pronksist münte.



3. sajandil toimus germaani hõimude peatung Galliasse. Suurte linnade elanikud läksid varjule kindlustesse.

Antipolises valitses kuni 4. sajandi lõpuni rahu (Pax Romana e. rooma rahu). Seejärel toimunud esimeste vallutuse käigus tehti Antipolitana, mis oli laienenud kindlusemüüridest väljapoole, maatasa.

Linnaelanikud taastasid kindluse monumentidest võetud kividega ja sulgesid end kaitsetornidega ümbritsetud linnamüüride vahele.

410. aastal vallutasid goodid, frangid ja hunnid Gallia. Rooma armee ei suutnud neid peatada. Linnad langesid üksteise järel ning neid rüüstati ja põletati.

Antipolitana civitas mourait pour devenir ANTIBOUL (vers 440).

486. aastal vallutas Chlodowech I (e. Louis I) viimase Rooma kindluse. Ta lõi Frangi riigi ja temast sai Bütsantsi riigi liitlane.


Rooma keraamika ja seinamaal 1. sajandist. Antibes’i arheoloogiamuuseumi kollektsioon



La Salis' rand Antibes’is. (G. Eveillardi foto)



Antiloobi peaga vaas Tradelière'i saarelt 1. sajandist. Antibes’i arheoloogiamuuseumi kollektsioon.


Rooma tornid vanalinnas, mida ei ole kunagi purustatud. (G. Eveillardi foto).


Torn Tourraque vanalinnas, nii nagu see nägi välja Rooma riigi ajal. (G. Eveillardi foto)

 

KESKAEG OLI ALANUD